Kindlasti oled kuulnud, et tuleb teha midagi mõtetega, et hing saaks puhata, saaks ometi olla rahus, või saaks mediteerida. Kindlasti oled kuulnud, et meditatsioon on mõtetest vaba olek. Kuidas siis tegelikult lood on? Sa hakkad mediteerima ja ootamatult võib ilmneda Sulle, et mõtetevool mitte ei vähene vaid hoopis justkui kasvab... Mis juhtus? Ja mida annab teha, et tõesti saabuks sisemine rahu millega koos saabuvad alati ka enese usaldus, intuitsioon ja kindel tunne sinus eneses.
Pimeduse meditatsioonis kogetakse sellist pimedust, mida me tavaelus ei koge. Sametmusta - pehmet ja sügavat ilu. See on universaalne pimedus, universumi pimedus. See on väga puhastav. See on väga iseenda juurde viiv, oma sisemusse - sügavale harasse, sinna kus on meie tõeline olemus, meie kese... See meditatsioon ise kannab su sinna.. enda juurde. Koju. Äratundmiseni. Taasleidmiseni. Seda on imeline kogeda!
Õpetlik Zen lugu sellest, mida mõistus meiega teeb. Lennuki piloot osutab ilusale väikesele järvele all orus ja ütleb kaaspiloodile: "Kas näed seda järve? Kui ma laps olin, siis istusin seal lamedapõhjalises sõudepaadis, püüdsin kala ning iga kord, kui lennuk lendas, vaatasin üles ja unistasin, et juhin seda. Nüüd aga...
Elamine juhtub praeguses hetkes
Kui me mõtleme, et jalgrattasõit pole oluline, vaid kuhugi välja jõudmine, siis elame nii, nagu olemasolevat hetke ei olekski. Justkui elu hakkakski peale alles siis, kui jalgrattaga on jõutud kohale. Et alles siis on millelgi tähtsus, mitte praegu. Kunagi... Seal... Tuleb enne jõuda sinna ja alles siis... Eesmärgi jahtimist peetakse eluks ja elamiseks! Sellepärast ongi inimesed nii õnnetud, depressioonis ja ärevad...
