Kuidas mõtted vaigistuvad
Kindlasti oled kuulnud, et tuleb teha midagi mõtetega, et hing saaks puhata, saaks ometi olla rahus, või saaks mediteerida. Kindlasti oled kuulnud, et meditatsioon on mõtetest vaba olek.
Kuidas siis tegelikult lood on?
Sa hakkad mediteerima ja ootamatult võib ilmneda Sulle, et mõtetevool mitte ei vähene vaid hoopis justkui kasvab…
Mis juhtus?
Tegelikult muidugi mõtete hulk mitte ei kasva, vaid sina lihtsalt muutud erksamaks meditatsioonis – sa märkad neid rohkem kui tavaliselt. Tavaliselt on mõtte-blablabla sinu harjumuslik igapäev ja need on kogu aeg kohal ning nii, et sa enamjaolt neid isegi enam ei märka, ei erista.
Nüüd aga hakkad mediteerima ja saad rohkem “nägijaks”.
Nii et esimene asi – ära muretse: neid ei ole tekkinud rohkem, vaid sina lihtsalt oled rohkem teadlik.
Mida annab üldse teha, et tunda sisemist rahu, mõttevaikust?
Meditatsiooni põhitermin on Vaatleja / Tunnistaja ja kui sinus tekib selline seisund, siis ongi sinu sees rahu.
Oluline on aga teada, et Tunnistamine (vaatleja seisund) ei ole pingutus.
Alles siis, kui sa ei ole mures, ilmub tunnistaja. Mitte varem.
Ole meele suhtes ükskõikne; ükskõiksuse õhkkonnas tunnistaja tekib.
Kuidas?
Juba ainuüksi mõte, et sa pead meelt(ehk mõtlemist) peatama, on vale; et sa pead selle vaigistama, on vale; et sa pead selle pideva käimasoleva protsessiga midagi ette võtma, on vale.
Sa ei pea midagi tegema.
Kui sa midagi teed, ei aita see sind – see aitab pigem probleemi. Seepärast tunnedki mediteerides, et meel läheb justkui hullemaks; kui sa ei mediteeri, ei tundu see nii hull.
Mediteerides oled sa liiga keskendunud meelele, püüdes kõigest väest seda vaigistada.
Miks peaksid sa meele pärast muretsema? Lase mõtetel olla, lase neil liikuda nagu pilved.
Kui sa oled ükskõikne, siis äkitselt märkad, et sa vaatled, sest kui pole enam midagi tehasiis mida sa teed? Siis Sa saad ainult vaadata, tunnistada – ja tunnistamises meel peatubki. Ise. See ei ole sinu tehtud, sina ei saa meelt peatada. Selles ükskõiksuse seisundis see “asi” lihtsalt juhtub sulle.
Keegi pole kunagi suutnud meelt peatada, sest peatav osa on samuti meele osa.
Ka meditatsiooni idee on meele osa – mõte, et vaikseks jäädes jõuad millegi ülimani, on samuti meele loodud. Seega ära usu rumalust, et meelega saab midagi ise teha. Meel ei saa meelt vaigistada. Kes seda küsimustki üldse küsib – sina või meel?
Inimene ei ole iseendast üldse teadlik; see on meel, mis mängib trikke.
Ainus asi, mida saab teha ja mis on võimalik ongi see, et, oled ükskõikne ja lased meelel minna.
Kui sa oled ükskõikne, tekib äkitselt sinu ja meele vahele vahemaa.
Loomulikult sa kuuled teda endiselt, sest see koputab lakkamatult su uksele, kuid nüüd oled sa ükskõikne. Nüüd ei ole sul seespool muret, kas see jätkab või peatub või kui kaua ta seal edasi koputab…
Sa ei vali. Sa jääd lihtsalt passiivseks, vaadates kõike mis toimub – lõpetad kõik pingutused selle vaigistamiseks, ja ei ole enam meelele kontrollija.
Sinu seisund on selline: Kui tahad, siis jätka, kui tahad, siis peatu. See ei ole minu asi.
Seda muretust on vaja. Selles muretuse ja ükskõiksuse õhkkonnas tekib tunnistaja.
Ja tasapisi meel jätkab oma teed aina kaugemal sinust; sa tead, et kuskil see lobiseb, aga see vahemaa sinu ja meele vahel aina kasvab.
Siis, ühel päeval, koged sa tõelist meditatsiooni vaikust, millele ei ole midagi pistmist välise vaikuse või helidega. See on vaikus, mida mitte ükski heli väljastpoolt ei saa häirida – puurigu naaber seina või klähvigu koer akna all – meditatsioonivaikust see ei sega. Sest meditatsioonivaikus tähendab vaid vaikust sinu enda meelest, selle mõttevadast. Ja selline seisund toobki sulle rahu. Mitte see, mis väljast kostub või ei kostu, vaid sinu mõttevoo vaigistumine.
Meditatsiooni vaikus on oma olemuselt täiesti teistsugune kui vaikus, mida saab harjutada. Tõeline vaikus tekib iseenesest, seda ei saa harjutada. Kui sa seda harjutad, võid luua vale vaikuse.
Meel on nii kaval, et võib sulle anda vale vaikuse tunde – ja seegi kuulub meelele. Seega ära püüa meelt jõuga vaigistada.
Pigem astu kõrvale, nagu seisaksid tee ääres, ja lased liiklusel endast mööduda. Lihtsalt vaata, jälgi seda muretu ja ükskõikse pilguga – ja see, mida oled ihalenud, juhtubki, kuid mitte iha kaudu, sest iha ei lase sul olla ükskõikne. See juhtub justkui iseenesest. Ainult ükskõiksust selle suhtes on vaja.
*
Tule õppima seda seisundit, mis sind toidab -tulles kas erinevatele meditatsiooni kursustele või eraõppesse 1:1 koos õpetajaga, kus saad õppida iseenda tempos ja kus lähtutakse ainult sinust.
Lugeda saad võimaluste kohta siit: https://www.eestimeditatsioonikool.ee/kursused/
Oled oodatud!
Kirjuta meile julgelt: meditatsioonikool@gmail.com
