Kogemuslugu: Ülle Puu

Kooli astudes ei seadnud ma suuri eesmärke ja võtsin seda nagu ühte teekonda ning milline äge maha laadimise teekond sellest sai. Võiks öelda isegi, et Ameerika mäed. Lühikese kursuse jooksul poleks ma saanud kohe kindlasti seda õiget maitset, tunnetust, rõõmu ning enese ületamise kogemust.

See aasta on mulle õpetanud, et asjad juhtuvad ka siis, kui ei kontrolli ega suuna elu, vaid oled usaldav ja vaba ning lasen lihtsalt asjadel juhtuda, olles elu jaatamises ning alistumises.

Olen tundnud korduvalt igapäeva elurütmis õnne ja õndsuse tunnet, mis ei ole  seotud väliste teguritega. Kirgas avanev lilleõis minu sees.

Mulle meeldib väga, et medatatsioone tehes keha tunnetus on muutunud üha paremaks ja ma luban ka kehal ja meelel olla lihtsalt niisama, ilma et ennast takka piitsutaks. Keha on hakanud ise küsima meditatsiooni ja mina järgnen kehale. Minu teekond ei ole kohe kindlasti läbi, vaid see kestab edasi. Kuhu, millal, kuidas, ma ei küsi.

Aitäh.

  • Ülle Puu