Kogemuslugu: Kristiina Kase
Meditatsiooni õpetaja väljaõpe on tulnud mu ellu täpselt õigel ajal, kus olin juba alustanud enda sisse vaatamisega (oma mõtete, uskumuste ja tunnete mustrite tuvastamisega), aga meditatsiooni õpetaja väljaõpe on andnud sellele nii palju sügavust juurde.
Tegin otsuse õppima tulla sisetunde ajel ning olen siiralt tänulik endale, et seda kuulasin ning veel enam olen tänulik Saritale, et ta sellise kooli on loonud ja väljaõpet korraldab.
Seega saabusin esimele õppesessioonile väga tugeva sisetundega, et mul on seda vaja, kuid väga kindlaid ootusi mul õppele paika pandud polnud. Olin avatud ning jälgisin uudishimuga, kuidas see kõik toimuma hakkab. See ei ole nö klassikaline koolipingis istumine ja tarkuste kogumine. See on minu jaoks midagi palju sügavamat ja praktilisemat.
Lisaks valgustunud meistrite elutõdede saamisele on õppe osaks ka aktiivmeditatsioonide praktiseerimine, mis on heas mõttes täiesti teistsugune kogemus, kui esialgu arvasin neid olevat ja see ongi ehk suurim üllatus selle väljaõppe juures. See, et üks tunniajane meditatsioon võib enesetundesse tuua nii suure muutuse.
Vaikuses kohtume iseendaga.
Pärast esimest nädalavahetust tundsin pisarsilmil, et olen jõudnud koju.
Soovitan meditatsiooni õpetaja väljaõpet kõigile, kes on juba seda kaalumas ja soovivad oma ellu muutust, ehk ka rahu ja õnnetunnet, mis üsna tihti raskemate emotsioonide alla peitunud on.
Alustasin õpinguid pisut enam kui 4 kuud tagasi ning võin öelda, et minu elu on muutunud nii palju rahulikumaks, sest minu sees on palju suurem vaikus ja rahu, kui varem.
Olin eelnevalt kogenud, kuidas tugev läbipõlemine, teadmatus ning oskamatus iseendaga mitte hakkama saada viivad sügavasse auku, kust on päris raske välja pääseda.
Täna saan öelda, et teadlikkus, kuidas oma mõtetesse mitte takerduda, kuidas oma emotsioonidega suhestuda ning kuidas neid turvaliselt kogeda selliselt, et neid rohkem elus alla ei peaks suruma ega teistele osapooltele suunama, on muutnud paljugi.
Veel enam toob elus muutusi koolis saadud teadmiste järjepidev praktiseerimine. Kui seni kippusin ennast oma mõtete ja emotsioonidega identifitseerima, siis arusaamine, kuidas meel, teadvus ja alateadvus meiega toimetavad, võimaldab jälgimist/vaatlemist ja paljudest stressirohketest olukordadest kergemini läbi minna.
Meditatsioonid aitavad kehal ja meelel lõdvestuda ja see ongi võti rahu saavutamiseks.
Väga oluline muutus on veel see, et rahu ja sisemine vaikus on aidanud mu südamel avaneda ja olla rohkem kohal, mitte ainult meditatsioonide ajal vaid ka igapäeva elus.
Avastasin ühel hetkel, et olen pikalt elanud kandes maske ja hoides oma südame lukus.
Alateadvusel on omad toimemehhanismid, aga see oli paras šhokk, kui ma sain aru, et meel räägib armastusest ühte lugu ja süda tunneb tegelikult teist. Hetkest, kui selle äratundmiseni jõudsin ja erinevaid meditatsioone praktiseerisin, hakkasin tundma, kuidas süda päriselt avaneb ning paljud hirmud lahustusid.
Praeguses hetkes kohal olemine on samuti võimas elutõde õnne kogemiseks ja meditatsioon aitab seda suurepäraselt praktiseerida.
Me elame uskumatult palju aega meenutades minevikus toimunut või muretseme tuleviku pärast, aga päris elu toimub nüüd ja praegu ning kui ma selles hetkes kohal ei ole, siis ma tegelikult ei elagi.
Iseendaga kontakti saamine ja teadveloleku praktiseerimine on kasvatanud usaldust enda suhtes ja ka elu suhtes laiemalt. Elu kannab ja hoiab meid palju rohkem, kui iseendaga kontaktis oleme.
See on väga eriline elamus, kui oled valmis nö pea ees tundmatusse vette hüppama ja lubad endal seda kõike kogeda. Kui pistad vaid varbad vette kavatsusega seda natuke proovida, siis on ilmselt ka kogemus erinev.
Olen märganud, et isegi üks ja sama meditatsioon võib iga päev täiesti erinev olla
Mulle tõesti väga meeldivad aktiivmeditatsioonid, sest see on suurepärane viis läbi aktiivsema kehapraktika (hingamise, liikumise, häälimise, tantsimise jms) jõuda liikumatu vaikuse osani, mis aitab mõtetel aeglustuda ning sügavat rahu kogeda. Just läbi liikumise on lihtsam peast kehasse tulla.
Mul on olnud perioode, kus mediteerin iga päev ning perioode, kus nädala sisse jääb 2-3 meditatsiooni ning hetkel ei kujuta ma oma elu mediteerimata enam ettegi.
Ilmselt on veel väga palju kehas, mis vabastamist vajab.
See on pikem protsess ja mul on nii hea tunne sellel teel olla.
Kindlasti on grupis mediteerimine erinev kodus üksi mediteerimisest. Ma soovitan alustada grupist, mis enamasti toetab väga võimsa energiaga meditatsiooni tegemist, eriti OSHO Dünaamilise Meditatsiooni® puhul.
Samas võimaldab üksi mediteerimine paindlikumalt oma aega planeerida.
Tegelikult mulle väga meeldib meditatsiooni puhul just see, et ma ei sõltu kellestki teisest. See on minu sisemine protsess, enda sisse minek.
Samuti meeldib see, et mul pole mediteerima asudes konkreetseid eesmärke, taotlusi, ootusi või vastust ootavaid küsimusi (kuigi vahel võib oluline info või vastus mediteerimise ajal tulla küll, aga see pole taotluslik).
Lihtsalt võtan selle aja (ka koduse kolme lapse emana on see täiesti võimalik) ja jälgin, mis meeles või kehas üles kerkib ning luban sellel juhtuda. Pärast ei pea analüüsima, mis sel korral üles tuli, vaid saab lihtsalt tunnetada oma rahunenud keha ja meelt. Nii õpin ka rohkem oma kehaga kontaktis olema, sest peas olen ma istunud isegi liiga pikalt ning suurt õnne ja rahu see mulle toonud ei ole. Ma võin mõelda, et olen õnnelik, aga kui ma seda päriselt oma kehas ei tunne, siis on see üsna kindel märk peast liikuda allapoole, oma südamesse ja olemise keskusesse. Nii saan taas endaga ühenduses olla.
Kui keegi veel kahtleb, kas mediteerimiseks ikka aega leiab ja mida see muudab, siis võin omast kogemusest öelda, et iseendaga heas suhtes olemine muudab ka peredünaamikat. Kui Sinu sees on toimunud muutus, oled rahulikum ja su seesmine energia on teine, tunnevad seda ka teised ja nii on võimalik palju sügavamaid ühendusi luua. Seega on aja leidmine tegelikult vaid otsuse küsimus.
Teadmiste puhul on kõige enam üllatanud, et meistrite nägemused ja elutõed ning kogemus pole midagi ulmevaldkonda kuuluvat, vaid igal korral käsitleme koolis teemasid, mis puudutavad meid kõiki ja on enesearengu teel vägagi toetavad.
On olnud palju äratundmist kui ka teise perspektiivi kogemist, mis teatud eluküsimustes aitavad nii palju edasi liikuda.
Igasuguse muutuse aluseks on mõistmine, kes ma olen ja kuhu soovin liikuda. Ja kui teadmised ka praktikasse rakendada, on väga võimsad transformatsioonid võimalikud.
Mul pole endal ootust valgustunud meistriks saada, aga soovin elada palju suuremas rahus, endaga kontaktis ja avatud südamega.