Kogemuslugu: Kati Tsirk-Vainika

Meditatsiooni õpetaja koolitus on juba 4 kuuga mulle nii palju andnud. Kõige suurem taipamine tuli mulle esimeses tunnis, et tegu pole mõtterännakutega, kus kuulame rahustavat muusikat ja keegi räägib, vaid siin on tegu tõelise mediteerimisega ja enda tõelise olemuse leidmisega. Mulle väga meeldib, et meie koolitusel on ka teoreertiline osa.

See annab nii palju teadmisi juurde ning toetab meditatsioone.

Pidev tehnikate lihvimine aitab meil aina paremaks saada ja kogeda aina sügavamaid meditatsioone. Tänu teoreetilistele teadmistele märkan üha enam kui palju mugandatud ja muudetut infot, koolitusi mediteerimise kohta internetis levib ja see teeb natuke nukraks.

Minu maailmapilt on avardunud ja ma mõistan ka inimesi enda ümber paremini ning ei võrlde enam ennast teistega nii palju kui varem.

Minu enesekindlus on seeläbi väga palju kasvanud. Kuid mis põhiline, ma olen iseenda sõber. Ma pole enam nii kriitiline ja olen julge. Ma julgen proovida uusi asju, kartmata et kukun läbi, ma julgen olla voodis vabam ja nautida, ma julgen olukordi võtta nii nagu nad on, mitte üle mõelda.

Ma tunnen ennast täiskasvanulikumana kui kunagi varem. See, et me igakuiselt terve aasta jooksul kohtume on nii toetav ja abistav. Tegelikult me ei tunnne üksteist, sest sellist tavapärast tutvumisringi pole meil olnud ja niisama jutustamiseks ka väga aega ei jää. Kuid tänu meditatsioonidele tunnen ennast nende inimestega nii turvaliselt ja meie vahel on tugev ühtekuuluvustunne, mille olemegi saavutanud läbi higistamiste,nutmiste, naermiste ja imeliste kogemuste, mida meditatsioonides kogeme. Me oleme justkui perekond.