Kogemuslugu: Evelin Schapel
Mina tulin meditatsioonikooli sooviga õppida oma mõttetulva vaigistama. Pigem kujutasin ette, kuidas me harjutame peamiselt vaikseid meditatsioone. Minu üllatus oli päris suur, kui ma sain aru, et me teeme minu ettekujutusele vastupidiselt hoopis aktiivseid meditatsioone ja kohe nii aktiivseid meditatsioone, mida laiem üldsus reeglina ilmselt ei nimetakski meditatsioonideks.
Aga tehes erinevaid Osho meditatsioone®, milles kõigis sisaldub lõpuks ka päris vaikne osa, sain ma üsna kiiresti aru, miks Osho need meditatsioonid on niimoodi üles ehitanud ja kui palju meil on tegelikult vaja endalt kihthaaval elu jooksul kogutut maha heita, emotsioone vabastada, lubada kehal ennast puhastada, pingeid vabastada, enne kui me päriselt saame vaikusesse jõuda.
Ja kui kõnekas ja panustav ja vastuseid täis see vaikus saab tegelikult olla, kui me seda lubame. Ei oota ega sea eesmärgiks, vaid oleme valmis märkama, kui see juhtub. Ma ei teadnud ka seda, et minus on nii palju vabastada ja puhastada, sest ma olin enda arvates juba päris pikka aega erinevate vabastavate praktikatega tegelenud. Aga Osho aktiivsete meditatsioonidega® vabanes ikka kõvasti.
Ja aasta jooksul oma meditatsioonide tegemise tehnikaid muudkui lihvides avastasin, kuidas need muutuvad järjest kergemaks ja loomulikumaks ja kuidas nende mõju saab seeläbi muutuda järjest sügavamaks.
Väga vinge teekond!
Eriti äge oli käia seda teed koos oma rühmakaaslastega. See võimas energia, mis koos mediteerides ühises ruumis või ka zoomi-ruumis tekkis, oli vägev, kohati täiesti kirjeldamatu. Ja meil oli nii tänuväärne võimalus oma avastusi ja vahetult kogetut omavahel jagada.
Aga selle aasta kõige suurem ahaa-elamus tuli minu enda jaoks hoopis sellest, kuidas kooli nädalavahetusi oma varasemasse rutiini lisades ja igapäevaste toimetuste kõrvale tunniajaseid meditatsioone valides, tekkis mul aega pigem juurde kui jäi vähemaks.
See ei ole ju loogiline.
Ehk et aja mõistes ja mõõtmes toimus minu jaoks esimese poole aastaga väga suur muutus. Täna on see veel rohkem võimendunud. Sõbrannadki küsivad minult, kuidas ma kõike seda jõuan, millega ma tegelen. Ja muidugi tõusis aasta jooksul märkamatult rahu, rõõmu, kohalolu, usalduse, spontaansuse ja üleüldise teadlikkuse tase.
Elu vaatlemine kõrvalseisja pilgu läbi neil hetkedel, kus inimesed enamasti reageerivad tugevasti ja annavad oma energiat ära, sai nii palju loomulikumaks osaks elust juba selle aastase õppeperioodi jooksul.
Ehkki meie igakuistel kogunemistel oli väga suur osa praktikal ja meditatsioonide kogemisel, pean ma täiesti hindamatuks meie juhendaja Seeda jagatud teoreetilisi teadmisi valgustatud meistrite maailmakäsitlusest.
Seeda loengud ja meie ühised arutelud egost, hirmust, armastusest, emotsioonidest ja kõigest sellest, mis meie elus on, olid ääretult avardavad ja me saime luua nii palju seoseid selle vahel, kelleks me inimestena oleme aastate jooksul muutunud ja kuidas me Osho aktiivseid meditatsioone® oma ellu valides saame liikuda tagasi oma algolemuse juurde.
Seeda viis materjali edastada, lugusid jagada, küsimustele vastata ning leebelt ikka ja jälle valgustatud meistrite mõttemaailma juurde tagasi juhatada, kui mõtted kippusid erinevate käsitluste vahel laiali ja sõlme jooksma, on täiesti omaette tase.
Oli väga äge ning tihedalt uusi teadmisi, kogemusi ja avastusi täis aasta, mille jooksul me kasvasime ja arenesime inimestena tohutult ning saime kaasa väga väärtuslikud tööriistad enda jaoks ja teistega jagamiseks.