Ärevusest vabaks!

Inimene seisab justkui ristteel, kõik võimalused on avatud. Kuid kui valid ühe, pead loobuma teistest võimalustest, valid teise, tuleb loobuda esimesesest… Ja sealt tekibki hirm – sa võid valida valesti. Kui lähed paremale – kes teab, võib-olla oli hoopis vasak tee õige… 
Sa soovid, et su valikud oleksid alati õiged. Sel põhjusel me sageli jätame ka üldse valimata kumbagi teed…. – kardame niivõrd valet otsusta. Aga valimata jätmine on samuti valik. Nii et me ei pääse sellest niikuinii. 

Kuhu minna? Mida teha? 
Ja mida iganes sa teed, ärevus jääb alles. 
Äkki oleks pidanud…. Mis siis, kui ma oleks valinud…

Soov on üks ütlemata kaval viis ärevust varjata, seda peita, seda katta. 

Sa tahad näiteks teenida raha – ja sukeldud sellesse nii täielikult, et unustad ärevuse. Pole aega enam sellele mõelda (ehkki kadunud see pole kuhugi, lihtsalt passib varjus). 
Kuid iga soovike tekitab juurde kuhja pisikesi uusi ärevusi. Kui raha on, siis mida tarka sellega teha? Kas paigutada see kinnisvarasse või investeerida aktsiatesse? Kuhu kinnisvara osta? Linna? Male? Siia? Sinna? Kas need aktsiad on ikka õiged? Kas nad on ikka loodetaval tõusuteel? Kuna oleks tark need maha müüa – praegu+ Homme? jne. See on lõputu jada….. uusi ärevusi. 

Liivakuhi ei ole kunagi iseenesest suur “asi”, vaid see suur liivakuhi koosneb pisikestest liivateradest, mis selle suuruse annavad.

Soov on ärevuse kattevari. 
See on nipp, strateegia. 

Jah, on tõsi, et sa vabaned ärevusest siis, kui sa vabaned oma soovikestest. 

Aga – teoorias on see lihtne, praktikas raske. 

Me ole me täis igasuguseid soovikesi ja soovimine (vahel nimetatakse münda soovimist ka affirmatsiooniks) on nii harjumuspäraseks saanud, et me oma kõiki soove isegi ei märka. Soovide sees elamine on meie elustiil. 

Sa võid vaadata sügavamalt seda kui soovid – et miks soov üldse kerkib? 

Sel on lihtne selge põhjus – sa ei ole rahul sellega, mis siin ja praegu olemas on. Sa tahad muud. Su “praegu” ei ole piisav. See on puuduse tundega elamine. Puuduse-psühholoogia. 

Mida siis teha?

Tõeline meditatsioon aitab.

Tõeline meditatsioon annab sulle lõdvestuse. Ja mitte vaid kehalise lõdvestuse, vaid ka mõtte- ja emotsionaalse lõdvestumise ehk lõdvestumise igal tasandil. 

Aga ära saa valesti aru: kuna lõdvestumine on totaalne ehk kõigil tasandeil, siis lõdveneb ka kate selle ärevuse pealt, mis sinus peidus on ja sa hakkad seda nägema, millest sa tegelikult “koosned”. On tõsi – see ei ole meeldiv. Aga muidu sa sellest ka ei vabane. Ainult petta võid ennast edasi. Vabanemine tuleneb tunnistamisest ehk nägemisest ehk lubamisest olla ja juhtuda. 

Lõdvestumine tähendab lubamist juhtuda kõigel, mis toimub. Lõdvestumine lubab ärevuse pinnale kerkida. Ja seda jälgida, lihtsalt jälgida. Mitte tahta sellega midagi teha, mitte tahta seda muuta, sellest kiirelt lahti saada… Sest needki, kui sa märkad, on ju soovid. Ikka ja jälle – need soovid. 

Ja soovid on ärevuse vitamiiniks!

Kui sa aga lubad kõike – siis kuidas on võimalik tekkida soovidel? Sa lubad juhtuda sellel ja teisel – sul pole sellest “sooja ega külma” – see on tunnistajaks olemine. See on buddhasus. 

Aärevuse tunnistajaks olemine on meditatsioon.

Selles tunnistamises muutub sinu rahuseisund üha tugevamaks. 
Tunnistamine ongi rahu toit. 
Ja mida tugevamaks see muutub, seda vähem on ärevust. 
Päeval, mil see saavutab oma täiuse, kaob kogu ärevus.

*****************

Kui Sa tahad end aidata täna ja edaspidi, ilma et peaksid kellestki jääma sõltuma, siis saad tulla ja õppida selgeks enda jaoks teatud meditatsioonipraktikad, mis päriselt aitavad. Neid saad sa kasutada alati – kogu oma elu jooksul, siis kui sa just vajad või tahad. Sõltumatus = vabadus!

Saad tulla osalema kas erinevasse gruppidesse või tulla 1:1 koos õpetajaga eraviisiliselt õppima – mis sulle just sobivam on.

Kirjuta meile julgelt: meditatsioonikool@gmail.com
Ja loe võimaluste kohta rohkem siit: https://www.eestimeditatsioonikool.ee/kursused/