Jiddu Krishnamurti “Meditatsiooni algus. Valgus iseeneses”

Meditatsioon on kogu meie elamises olev liikumine: kuidas me elame, kuidas käitume, kas meis on hirme, ärevusi, kurbust; millised kujutlused oleme ehitanud ülesse iseendast, teistest…. Meil tuleb täielikult korrastada oma maja = iseend. Esmalt on vaja mõistmist, mis on korralagedus, segadus, miks me oleme vastuolus isseendaga, miks on vastandite vahel pidev võitlus. Ja siis asjade õigetele kohtadele paigutamine – see on meditatsiooni algus.

Me kõik oleme psühholoogiliselt haiget saanud. Kas seda valu saab lõpetada? Täielikult? Koheselt? Inimesel on psühholoogiline harjumus mõelda alati samasuunaliselt, ühtmoodi. Ka seda on võimalik muuta, tühjendada täielikult, absoluutselt sisu. Ükshaaval tehes (iga elusituatsioon eraldi) on see pikk protsess. Seda kõike on võimalik teha korraga, tervikuna ja kohe. Näiteks saad vaadelda süütunnet terviklikult: kuskohast see kerkib, mis on selle põhjused – kogu selle süü struktuuri? Aga seda tuleb teha ilma soovita midagi muuta, ainult puhas vaatlemine.

Näiteks sõltuvus. Vaatan seda. Seal on soov olla kellegagi koos, vajan kedagi, kes hoiaks mu kätt, sest ma olen ärevil, vajan kedagi, kes paneb mind tundma hästi… – niisiis ma sõltun kellestki, ja sellest sõltuvusest kasvab välja kinnistumine, ja sellest kinnistumisest tärkab hirm, armukadedus, ärevus. Kas ma saan selle kogu asja olemust vaadata koheselt? Muidugi saad, kui sinus on sügav huvi seda teada saada. Ja kui sa näed seda täielikult – see laguneb. Koheselt. Jah, kui sul tekib taip (insight). Insight tähendab ilma ühegi motiivita ja mälestuseta teadvuse olemusest üles kerkivat silmapilkset taipamist. Ja ainult sellest taipamisest probleem kaobki, lagunebki. Tänu taipamisele. Muud pole vaja.