MEISTRI ÕPETUS: “Ära kunagi võta kassi oma majja” / zen lugu

Meistri viimased sõnad oma õpilasele enne kehast lahkumist olid: ”Hoia eemale kassist. Ära kunagi võta oma majja kassi”.

Ja siis ta lahkus. Õpilasel ei olnud võimalik küsida selgitust – mida see peaks tähendama….

Õpilane oli nõutu. Ta mõtles ja mõtiskles, aga aru ei saanud.

*

Möödus aastaid ja majja, kus mees elas, ilmusid hiired. Sõid ja närisid mehe toitu. Mees aga oli vaene, polnud toitu raisata. Küla inimesed soovitasid, et mis sa ikka lased hiirtel oma toitu süüa, võta kass.

Mees mõtles – nõuanne ju loogiline. Ja muretses majja kassi.

Sellest ajast peale jäi mediteerimiseks vähe aega, kadus majarahu, mediteerimiseks puudus vaikus: kass näugus siin ja seal, kolistas ja ajas hiiri taga…

Hiired küll kadusid, aga kass tahtis igapäevaselt piima. Mees käis nüüd iga päev kassile küla pealt piima toomas. Mõne aja pärast külarahvas soovitas: “Sul oleks mõistlik võtta lehm”.

Mees mõtles – loogiline, ja muretses lehma.

Nüüd oli piim omast käest võtta. Kassile ja endale.

Lehm vajas aga lüpsmist, rohumaad ja heina. Mees pidi ärkama vara – lüpsma, viima lehma karjamaale, niitma heina ja varuma talveks…

Nüüd jäi mediteerimiseks veegil vähem aega.

Külarahvas soovitas: külas kaunis noor naine, tubli ja töökas. Kutsu endale appi, muidu abiellub ja läheb naaberkülla minema.. Võta enda juurde ja ta teeb kõik kodutööd su eest ära: karjatab ja lüpsab lehma, hoolitseb kassi eest…

Mees mõtleb – tõsi. Kutsus naise enda majja. Esimesed päevad oli rõõmu kui palju – mehel jälle aega ja rahu mediteerida. Naine karjatab loomi ja hoolitseb maja eest.

Tasapisi juhtus aga nii, et mees ja naine abiellusid. Majja sündisid lapsed ja meditatsiooniaeg oli jäädavalt läbi.

Surivoodil mees meenutas õpetaja sõnu : “”Hoia eemale kassist. Ära võta kassi oma majja”.

*

Väike muudatus ja kogu tee muutub.