Kui seal ei ole mitte midagi sinu sees, kuidas saab olla siis sinust väljaspool?
“On tavatu aktsepteerida välist ja eitada sisemist; see on ebaloogiline ja absurdne. Väline saab olla väline vaid juhul, kui seal on olemas sisemine. Kui seal ei ole mitte midagi sinu sees, arvad sa siis, et saab olla midagi sinust väljaspool? Sina oled maailm, sest sinu teadlikkus on seal; see peegeldab kogu maailma su ümber. Aga Lääs on konstantselt eitanud sisemist olemust. Nad põhjendavad, et sisemine olemus ei vasta teaduse nõuetele.
See on sama, kui küsida pimedalt midagi valguse kohta või kurdilt muusika kohta. Loomulikult pime inimene saab vastata “Ma ei näe mingit valgust kusagil; valgust ei eksisteeri; see ei ole vastav minu nõuetele.” Seda teadus teebki. Ta kasutab nõudeid, mis on sisemise jaoks kohaldamatud. Need on perfektsed välise jaoks. Sellest, et pime inimene ei näe päikest, päike ei kao ja see, et kurt ei kuule, ei tähenda, et ei ole olemas helisid, muusikat. See, et sa oled fokusseerunud välisele, ei tähenda, et sisemist ei eksisteeri.
Lääs on sooritanud vea, eitades subjektiivsust, eitades teadlikkust; India on sooritanud vea, muutes sisemise objekti-sarnaseks, eneserealisatsiooniks.
Gautam Buddha on võibolla esimene revolutsionäär maailmas, kes on öelnud: “ Sisemine ei ole isik, sisemine on vaid avarus, milles on igavikuline elu.” Võibolla on ta ainus inimene, kes on kinnitanud tõde.”
/tõlge Osho raamatust/
tõlkinud: Chandini Sarita