MINDFULNESS JA MEDITATSIOON

Ma olen kursuste kirjeldustega olnud peamiselt konkreetne ja lühikese jutuga, kuid täna tahan meditatsioonist kirjutada alustades pisut kaugemalt ja teisiti…

Vahel on lihtsaimast asjast kõige keerulisem rääkida. Meditatsioon – seisund, millega Sa oled siia ilma sündunud, meile kõigile teada, kuid unustatud….. Seisund, kus Sa tunned ennast rahulikult ja kindlalt…

Kujuta ette olukorda, et Sul ei olegi küsimusi (rääkimata probleemidest)…. Mida siis küsida kui kõik on selge? Teed seda, mis sind rõõmustab, mõtted ei paina ega väsita, emotsionaalseid üles-allahüppeid ei ole – on vaid selline rõõmus ja rahulik seisund nagu võiks olla vaikselt voolaval jõel, mis jätab kaldad selajataha – minevikku ja liigub edasi, omaenese teel (sängis) ning vahel ka üle kivide, mis ometi ei ole talle probleemiks…
Jõgi.
Päikese käes sillerdav, vaikselt laulev, paindlik, tundlik, liikuv….

Selline on meditatiivne seisund. Ärgas, pidevas liikumises, oma teel valgumises rahulikul moel ja rõõmuga. Usaldades eksistentsi sedavõrd, et isegi sõna “usaldades” ei saaks öelda, sest see mis ON, on nii tõeliselt olemas, et ei tule pähegi seda üldse nimetada.

Sellise seisundiga Sa sündisid: usaldades kõike. Neid käsi, mis hoidsid Sind kukkumast. Sa isegi ei osanud mõelda selle peale, et äkki peaks kartma… äkki pillab mu maha….

Nüüd, mil oled sellest kaugel-kaugel, ütled vahel ,et elu toob Su teele takistusi, tekitab probleeme…
Aga elu ei too midagi. Sa ise lood need takistused. Sa ise tekitad probleemid.
Kas sa oled küsinud endalt kunagi, et miks?

Nüüd kui töö ei õnnestu, lastega on mured, vanematega tekib lahkhelisid, rahahirm kasvab üle pea ja vallutab su meeled, ning Sa ei teagi enam, mis rõõmustaks, mida oma elus teha… , tunned, et miski oleks justkui kadunud, Sa otsid justkui midagi, aga üles ei leia…
Ebamäärasus. Nime ei oska anda… , aga on igatsus seda “miskit” leida, et tunda julgust, enesekindlust, mis annaks Sulle jõu.

Sa oled enda jaoks kaotsi läinud. Sa ei tea, mida tahad, mis Sind tõeliselt rõõmustaks, ja mitte vaid hekteks – kaheks, vaid mis annaks Sulle püsiva turvatunde…

Meditatsioonide ja mindfulness tehnikatega liigutakse koju – sinna, kus on SEE, mida otsid.
See on sinu ja minu sees olemas. On kogu aeg olnud. Lihtsalt nii palju tolmu on selle peale ajaga kogunenud, et see hiilgus ja sära ei paista välja….
See “see” oled Sina ise, oma päris-olemusega ja ainulaadse loomusega.
Ja meditatsiooni seisundis sa kohtudki iseendaga.

Sa tead, mis tunne on kodus olla, kui oled kaua-kaua ära olnud ja mitte niisama reisil, vaid kõndinud maha pika kiviklibuse tõusude ja langustega tee? Füüsiliselt, hingeliselt ja vaimselt väsitava ning kurnava tee.
Kui Sa sammud ja sammud… ning siis ühel hetkel hakkab paistma Su kodumaja. Veel on minna… veel pisut… ja siis avadki ukse, tunned toasooja, mis haarab Sind oma embusse, võtad teetolmused riided ja saapad jalast, pesed käed ja näo, ning Su keha vajub voodisse….. Tuttav, pehme, lõõgastav – vaikne rõõm haarab üleni Su endasse, iga su keharakk lõõgastub, su meel on rahunenud, südames on nii hea, et sõnad ei suuda väljendada…. Ja polegi vajadust. See kojujõudmine haarab Sind üleni, mitte ainult Su keha, vaid kõik, mis Sa oled, ja mõtted on ühtäkki läinud….

Paus. Tõeline puhkus. Sealt algab meditatsioon, kus mõte teeb pausi.

See on meditatsiooni seisund ja seal oled Sina – ehe ja ilus, hirmuta armastus.

Sel hommikul oled Sa puhanud, süda on rahul ja sa elad oma elu ning toimetad oma toimetusi nautleva kerguse ja rõõmuga. See tunne jääb, mida iganes sa ka teed. Sest sa oled koju jõudnud. Mida veel küsida? Teada tahta? Milleks planeerida? Hetk on ülim tunnetus.

*

Sa võid arvata, et see on lihtsalt üks roosa õhumull, millest räägin. Või et selline seisund on igav….
Olin tudengipõlves sama meelt, kui kuulsin esimest korda budhismist. “Igav ju kui emotsioone ei ole ja on vaid kesktee”, mõtlesin siis. “Toimi toimimata”, ütleb iidne hiina müstik, taoismi rajaja, Lao Tzu. “Aga kuhu siis jäävad värvid?”, mõtlesin tookord.
Nüüd, mil olen elus end omajagu väntsutanud, olen kogenud nii üles- kui allahüppeid, mägesid ja ka sügavaid hirmutavaid orge – nüüd tunnen, et tahan tunda rahu, enam ei taha hüpelda või olla kui kõrkjas tuulte meelevallas. Justkui endal ei olekski suurt midagi nende tuulte osas peale hakata, kõigu vaid jätkuvalt sinna ja tänna…
Muutusterohke = värvirikas, aga vahel nii väga-väga väsitav.
Nüüd tahaks justkui kodurahu….
Seal vaikuses ja rahus “loksuvad” kõik asjad ise paika….
Ka need, mida ei osanud arvatagi.
Mõne asja jaoks on vahel vaja ehk pisut rohkem aega…. Mõnda seljakotti on ehk liiga kaua kantud. Aga vaikus räägib tarka juttu ja vaikuses on sündinud uskumatud lood.

Meditatsioonitee ja meditatasiooni õppimine loob heaolu.

*

Need 2 päeva on kogemusterohked. Me teeme mitmeid erinevaid meditatsioone ja tehnikaid, mis aitavad Sind sellel teel. Kõik on oodatud :  nii need, kes meditatsiooniga juba tuttavad, kui ka need, kes pole kordagi mediteerinud. Sellel ei ole mingit tähtsust. See on väga isiklik kogemus ja igaüks liigub omas tempos.

LÄBIVIIJA: CHANDINI SARITA, Eesti Meditatsiooni Kooli looja
(sertifitseeritud juhendaja; OSHO Rahvusvalise Meditatsiooni keskuse litsents, India/Pune 2014)

Selga pane mugava riided.

Registreerumine : meditatsioonikool@gmail.com

tel: 56660348

Saad vaadata meditatsioonide, Eesti Meditatsiooni Kooli ja juhendaja kohta Tallinna TV saadet:Meditatsioonist ja Eesti Meditatsiooni Koolist