TÕLGE RAAMATUST! Kas on võimalik mediteerida ilma tehnikaid kasutamata?

Osho vastab:

Meditatsioon ise ei vaja mingeid tehnikaid. Tehnikaid on vaja selleks, et eemaldada takistused meditatsiooni teel. Seega peab olema väga teadlik, et meditatsioon ise on lihtsalt mõistmine – teadvuse erksus. Erksus ei ole tehnika ja ka teadvus ei ole tehnika.

Selleks, et olla erk, on vaja kõrvaldada erksust segavad takistused, mida inimene on sajandeid kogunud. Meditatsioon ise ei saa neid kõrvaldada, selleks ongi vaja kindlaid tehnikaid. Seega tehnikatega töötamine on lihtsalt ettevalmistus. Samas, kui jääda peatuma pelgalt tehnikatel, kaob kogu asja tuum.

J. Krishnamurti väitis kogu oma elu, et ei ole olemas tehnikaid meditatsiooni jaoks. Tulemuseks oli see, et miljonid inimesed ei jõudnud meditatsioonini ehk et miljonid inimesed olid veendunud, et meditatsiooni jaoks ei olegi tõesti vaja tehnikaid. Nii ei teadnud nad, mida teha takistustega, kuid olid intellektuaalselt veendunud, et ükski tehnika ei ole vajalik. Ma olen kohanud paljusid J. Krishnamurti järgijaid, väga lähedasi, ja ma olen neilt küsinud: „Mitte ükski tehnika pole vajalik, absoluutselt nõus, aga kas meditatisoon on sinuga juhtunud või kellegi teisega, kes on kuulanud J. Krishnamurtit?”

Ehkki kõik, mis ta on öelnud, on oma olemuselt tõsi, on ta rääkinud vaid kogemuse positiivsest poolest, aga selles on negatiivne pool samuti. Just negatiivse poole pärast on vajalikud tehnikad, sest kuniks pinnas pole ette valmistatud, ei saa selles kasvatada roose ega teisi kauneid lilli. Roosid ei ole mingilgi moel oma juurte pärast mures, et need peavad kokku puutuma metsikute taimedega, mida te eemaldate, aga selle umbrohu kõrvaldamine on absoluutselt vajalik sellel maalapil selleks, et pinnas oleks rooside õitsemiseks õiges seisundis.

Küsimusele, kas on võimalik mediteerida ühegi tehnikata, on vaid üks vastus: „Mitte ei ole võimalik, vaid see on ainus võimalus!” Mitte ühtegi tehnikat ei ole vaja, et meditatsioon sind puudutaks, kuid mida teha siis oma mõtlemisega? Su mõistus on tuhande ning ühe raskuse looja. Need tehnikad on vajalikud, et kõrvaldada sellelt teelt mõtlemist, rajada ruum, kus mõtlemine jääb vaikseks, tasaseks, peaaegu puuduvaks, siis meditatsioon juhtub omal moel.

Meditatsioon on midagi loomulikku, mis on juba sinu sisemuses varjununa olemas ja püüab leida teed, et ulatuda avatud ruumini, kuid mõtlemine raamib seda igast küljest – kõik uksed on suletud, kõik aknad on suletud. Tehnikaid on vaja, et avada aknad, et avada uksed, siis on koheselt kogu taevas sinu kasutuses kõigi nende tähtedega, kogu selle iluga, kõigi nende päikestõusude ja päikeseloojangutega.

Isegi kõige väiksem aken takistab sind, isegi väikseim tükk õlekõrrest võib sattuda su silma ja see takistab nägemast ääretut taevast, sest sa ei saa silmi avada. On täiesti ebaloogiline, et väike õlekõrretükike või liivatera takistab näha sul suuri tähti, lõputut taevast, aga on tõsi, et nii see on. Tehnikad on vajalikud, et eemaldada need takistused sinu silmist. Ja meditatsioon on sinu loomus, sinu tõeline potentsiaal. Meditatsioon on erksuse teine nimi.

Noor isa jalutab lapsevankrit lükates pargis ja näib üpriski häiritud kisast, mis kostub lapsevankrist.

„Rahulikult nüüd, Albert,” ütleb ta vaikselt. „Ole rahulik, siin on hea semu.”

Kostub järgmine nutuhoog.

„Nüüd-nüüd, Albert,” pomiseb isa ja veenab : „Hoia oma meeleolu!”

Noor ema läheb mööda ja märgib: „Pean Teid õnnitlema, Te teate täpselt, kuidas lastega rääkida.” Seejärel silitab lapse pead ning kudrutab talle küsivalt: „Mis sulle muret teeb, Albert?”

„Ei-ei,” katkestab naist lapse isa ja parandab: „Tema nimi on Johnny, mina olen Albert!”

Selles näites püüdis isa hoida end erksana öeldes iseenedale: „Albert, ära kaota meeleolu“. Vastasel juhul oleks ta vankri lihtsalt järve lükanud.

Meditatsioon on lihtsalt teadlikkus ühegi pingutuseta ehk pingutusevaba erksus. See ei vaja mingeidki tehnikaid. Kuna mõistus on mõtteid nii täis, samuti unistusi ja palju minevikulist ning tulevikulist, siis see ei ole siin-ja-praegu, kuid teadlikkus on just siin-ja-praegu. Seega tehnikaid on vaja, et aidata läbi lõigata minevikujuured, tulevikuunistused ja sedamoodi hoida sind olemasolevas hetkes, justnagu üksnes see hetk eksisteeriks. Siit ei ole vajalik enam tehnika.

Hymie Goldberg läks külastama oma sõpra Mr Cohenit, kes oli suremas. “Tee mulle teene,” ütles Hymie Goldberg. „Kui sa jõuad taevasse, kas võiksid leida siis mõne viisi, et anda mulle teada, kas nad mängivad seal üleval jalgpalli ka?”

Mr Cohen vastas, et ta kindlasti püüab vana sõbraga võtta ühendust, kui see on võimalik.

Kaks päeva hiljem Mr Cohen suri. Hymie Goldbergil helises telefon: „Tere Hymie,” lausus Mr Cohen. „Sinu vana sõber siin.”

„Cohen, oled see tõesti sina?” küsis Hymie.

„Kindel!” vastas sõber. „Mul on head uudised ja halvad uudised. Kõigepealt hea uudis – siin taevas mängitakse tõepoolest jalgpalli. Ja halb uudis on see, et sina oled järgmisel pühapäeval väravas.”

Elu on komplitseeritud – seal on head uudised ja seal on halvad uudised. Head uudised on, et ei ole mingitki vajadust tehnikate järele, aga halvad uudised on, et ilma ühegi tehnikata sa ei jõua sinna mitte.

Tõlge: Chandini Sarita

Tags: No tags